Liina Lukase inauguratsiooniloeng "Rahvalaulud kui maailmakirjandus. Goethe kahekõne Herderiga"

Klipi teostus: UTTV 09.11.2021 573 vaatamist Realia et naturalia Arvutiteadus Matemaatika ja matemaatiline statistika


Kuigi sõnad rahvalaul ja maailmakirjandus võivad esmapilgul tunduda vastandlikud – üks rõhutab rahvust, teine maailma –, kuuluvad need ometi ühte ja samasse mõttelisse vestlusse, mis toimus Johann Gottfried Herderi ja Johann Wolfgang Goethe vahel. Omas ajas olid need mõlemad uudissõnad: sõna rahvalaul (sks Volkslied) võttis Herder kasutusele 1773. aastal ja sellel oli keskne koht tema luulemõistmisel; maailmakirjandus aga kerkis Goethe kirjutistes esile 1827. aastal ja see esineb tal paarikümnes tekstikohas, kindlakujulist programmi või sidusat teooriat moodustamata. Herderi rahvalaulul on Goethe maailmakirjanduses oma kindel koht ja vastupidi: selle, mida Goethe mõtles maailmakirjanduse all, oli Herder teostanud pool sajandit tagasi oma rahvalauluga. Rahvalaulu ja maailmakirjanduse mõisted osutusid hämmastavalt edukateks. Need on pannud aluse tänini ülikoolide õppekavades olevatele distsipliinidele ja diskursustele, mis on kutsunud esile riiulite kaupa käsitlusi. Neid on kulutatud ideoloogiliselt ja poliitiliselt, aga nad on ajale vastu pidanud. Loengus selgitatakse neid mõisteid, nii nagu neist mõtlesid Goethe ja Herder, aga samuti seda, kuidas see kõik puutub eesti kirjandusse. Liina Lukas on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi eesti kirjanduse alal 1995. aastal, magistrikraadi 1998. aastal ja doktorikraadi 2006. aastal. Tema doktoritöö „Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918“ on esimene eestikeelne monograafia baltisaksa kirjandusest. Aastast 1998 on ta töötanud Tartu Ülikoolis lektorina ja 2006. aastast dotsendina. Alates 1. veebruarist 2021 on ta võrdleva kirjandusteaduse professor. Ta on täiendanud end Viini ja Göttingeni ülikoolis, olnud aastatel 2007–2008 Viini Ülikooli külalisprofessor ja pidanud loenguid Göttingeni, Bordeaux Montaigne’i, Helsingi ja Läti ülikoolis. Lukase teadusliku tegevuse keskmes on kirjandussuhete uurimine mitmekeelses Balti kultuuriruumis, eeskätt 18. sajandist 20. sajandi alguseni. Alates 2001. aastast on ta korraldanud rahvusvahelisi Balti kirjakultuuri sümpoosione, mis on toonud kokku Baltimaade kultuuriajaloost huvitatud teadlasi eri erialadelt. Ta on kaheksaköitelise kollektiivmonograafia „Balti kirjakultuuri ajalugu“ peatoimetaja (1. köide ilmus selle aasta kevadel) ja juhtinud 20 aastat Eesti vanema kirjanduse digitaalset tekstikogu EEVA. Need tegevused on kujundanud Tartust Baltimaade vanema kirjanduse võrdleva uurimise keskuse. Liina Lukas on Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni ja Eesti Goethe-Seltsi esimees


Lisainfo veebis: https://www.ut.ee/et/uritused/tartu-ulikooli-vordleva-kirjandusteaduse-professori-liina-lukase-inauguratsiooniloeng