Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ajalugu ulatub õigupoolest sajandite taha: aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus Tartu Ülikooli eelkäija Academia Pernaviensis. Taasiseseisvunud Eesti algusaastail, 1991–1996 pakuti haridust Pärnu Majanduskoolis ning 17. mail 1996 asutati Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. 1999. aasta veebruaris avati kolledži õppehoone esimene osa.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktori Garri Raagmaa sõnul on kolledžist saanud üks Pärnu linna ja maakonna olulisemaid institutsioone. „Meie töötajad osalevad peaaegu kõikide piirkonna arengukavade koostamisel, nii nagu ka kohalikes otsustuskogudes. Osaletakse meediadiskussioonides ning tehakse mitmekesist koostööd teiste koolide, ettevõtete ja asutustega. Linna ja regiooni areng on ülikooli kohalolust tublisti võitnud,“ ütles ta.
25. sünnipäeva üritused algavad 14. mail Pärnu kolledžis. Keskpäeval avatakse kolledži majaosa, mis renoveeriti projekti Kobar raames. Kobar on Pärnumaa Arenduskeskuse, Pärnu Linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli ühisprojekt, millega koondatakse Pärnu kolledžisse peamised maakondlikud arendus- ja koostööorganisatsioonid, et tõhustada ettevõtluse arengut, uute loovate ja innovaatiliste ettevõtete loomist ning spetsialistide koolitamist. Uutesse ruumidesse kolivad Pärnumaa Arenduskeskus ja ettevõtlusinkubaator.
Pidulikule avatseremooniale järgnevad kolledži minevikku ja tulevikku käsitlevad ettekanded, arutelud ja tänuüritus. Antakse üle Pärnu kolledži kuldmärk – selle saab inimene, kes on oma silmapaistva tegevusega oluliselt kaasa aidanud kolledži arengule – ning kuulutatakse välja aasta üliõpilane, aasta õppejõud, aasta külalisõppejõud ja aasta tugitöötaja.

Eesti Teadusagentuur korraldab juba mitmendat aastat koostöös Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga varem kasvatusteaduste, nüüd haridusteaduste konverentsi, mis toob kokku õpetajad, koolijuhid, üliõpilased, kasvatusteadlased ja haridusametnikud üle Eesti – arutlema hariduse ja koolielu päevakajalistel teemadel. Vaheldumisi Tallinnas ja Tartus toimuva konverentsi eesmärk on populariseerida ja tunnustada haridusteadlaste tööd ning aidata selle teadusvaldkonna saavutustel saada laiemat kõlapinda Eesti hariduses ja ühiskonnas. Haridusteaduste konverents on ühtlasi haridusteaduslike tööde riikliku konkursi tulemuste väljakuulutamise ja parimate tööde autorite premeerimise koht, mis annab ülevaate haridusteaduste valdkonna uuematest silmapaistvatest teadustöödest ja uurimistulemustest.
Tänavuse konverentsi peateema kirjaoskus traditsioonilises tähenduses on oskus lugeda ja kirjutada. Inglise keele kaudu (literacy) on see sõna hariduselus omandanud ka laiema tähenduse: nüüdisaja maailmas mingis valdkonnas toimetulekuks hädavajalikud põhioskused. Seega võib rääkida nii loodusteaduslikust ja matemaatilisest kirjaoskusest kui vastavatest pädevustest. Arutleda võib selle üle, missugune teadmiste ja oskuste tase on elus hakkama saamiseks ehk „kirjaoskaja olemiseks“ minimaalselt vajalik. 2021 novembris ilmub ka kirjaoskuste teemale pühendatud Eesti Haridusteaduste Ajakirja number, mille toimetajad on Miia Rannikmäe, Krista Uibu ja Rain Mikser.