Väljendusoskuse lektor Helen Hint kõneleb eesti keele ja eesti keeles õppimisest ning õpetamisest tehisaru ajastul. Loengus annab Helen Hint ülevaate sellest, mida me praeguseks uuringute põhjal tehisaru eesti keele oskusest teame ja kuidas see mõjutab õpilasi ja õpetajaid, üliõpilasi ja õppejõude.

Pärast loengut saab sõna ülikooli 2025. aasta keeleteo auhinna pälvinud töörühma esindaja, ülikooli raamatukogu erialainfo spetsialist Eda-Riin Tuuling. Aasta keeletegu on ülikooli raamatukogu näitus „Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“, mis kajastas eestikeelse õppevara kujunemist alates varastest käsikirjalistest konspektidest ja esimestest kõrgkooliõpikutest kuni nüüdisaja akadeemilise õppekirjanduseni.
 

Huvilised saavad küsimusi esitada slido.com keskkonnas, kasutades märksõna "lounaeestikeel" Sli.do 

Keel elab üksnes siis, kui seda kõneldakse. Ehkki lõunaeesti keele oskajaid on hinnanguliselt ligi 130 000, on keele põlvkondlik ülekanne peaaegu katkenud ja sellest on saanud ohustatud keel. Et lõunaeesti keelt ei ootaks vaikne hääbumine, on tähtis, et nii kohalikud elanikud kui ka haridussüsteem seda väärtustaksid ning keele elujõulisust toetaksid.

Arutelus osalevad Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja endine Seto Kongressi vanematekogu liige Andreas Kalkun, võru-eesti lastekirjanik ja võrukeelsete laste ema Triinu Laan, Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja Võru Instituudi teadur Helen Plado ning Võrumaa Muuseumi teadur ja võrokeste kongressi vanematekogu liige Hipp Saar. Arutelu juhib Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström.

Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, kirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Oma kirjanikukarjääri alustas ta luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater“ on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.

Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.

Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Viivi Luige sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“. Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.