prof Arne Sellini inauguratsiooniloeng
„Mida toob tulevikukliima meie metsadele?“

Klipi teostus: UTTV 01.02.2018 3657 vaatamist Kultuuriteadus ja kunstid


Eestlased peavad end metsarahvaks: meie ajalugu, aga ka tänapäev on metsaga tihedalt seotud. Ligikaudu pool Eestimaa pindalast on kaetud metsadega, mets on meie maastike lahutamatu osa. Eesti inimestele meeldib metsas käia - kas marjul-seenel, metsaradadel matkamas, jahil või lihtsalt rahu ja vaikust otsimas, et oma mõtetega üksi olla. Me valutame südant kasvavate raiemahtude pärast, aga samas annab mets paljudele inimestele tööd. Metsa- ja puidutööstus loovad märkimisväärse osa meie rahvuslikust koguproduktist ja annavad olulise panuse riigi eksporti. See dilemma on kujunenud ühiskonnas tundlikuks teemaks. Kuid hoolimata kiindumusest metsa vastu, peame möönma, et metsa näol on tegemist taastuva loodusressursiga ning puit on väga oluline tööstuslik ja energeetiline tooraine.

Kuidagi ei saa ülehinnata metsade tähendust ka globaalsel tasandil. Ühelt poolt etendavad metsad biosfääris üliolulist rolli – nad on planeedi kopsudeks, olles ühtlasi keskkonda stabiliseerivaks ning looduslikke ja antropogeenseid muutusi puhverdavaks faktoriks. Teiselt poolt mõjutavad ja ohustavad keskkonnas toimuvad muutused, sealhulgas globaalsed kliimamuutused, tõsiselt just metsaökosüsteeme. Kuidas reageerivad Eesti metsad kliimamuutustele? Loeng käsitleb kliimamuutuste mõju metsadele ökofüsioloogilisest vaatenurgast. Teema keskendub kliimamuutuste seni vähe uuritud tahule - sademete ja õhuniiskuse suurenemisele suurtel laiuskraadidel. Antakse ülevaade metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) eksperimendi käigus saadud tulemustest.


Lisainfo veebis: https://www.ut.ee/et/uritused/tu-okofusioloogia-professori-arne-sellini-inauguratsiooniloeng-mida-toob-tulevikukliima