prof Arne Merilai/Mart Velsker: Ühendväljateooria ahvatlused/Kirjandusloo vajadused

Klipi teostus: UTTV 25.02.2014 49410 vaatamist Keeleteadus Rahvusteadused


Rahvusteaduste loengusari
Ilukirjandus on vormi ja sisu, väljenduse ning sõnumi tervik. Nii jaguneb ka kirjandusteadus poeetika ja teooria või teisalt andmerikka kirjandusloo pooleks. Tänapäeva kirjanduskäsitlust iseloomustab tõlgendusviiside paljusus. Sõnakunstile võib läheneda teose enese, autori, lugeja, maailma ja ajaloo, keele ning teiste tekstide vaatepunktist või nende põimingust. Seega tuleb üha enam ilmsiks kirjandusteoreetilise ühendvälja tegelikkus, mille lõimimine, sõnastamine ja õpetamine tundub viimase aja kõige huvitavam väljakutse. Kirjandusteadusliku ühendväljateooria lähtekohaks on pragmapoeetika ja sünnipaigaks Eesti, inspireerijaks filoloogia, filosoofia ja teoreetiline füüsika. * Kirjanduse ajaloost rääkimine on tavaliselt lugude jutustamine. Tegemist ei ole samasuguste lugudega nagu rahvajutt või romaan, aga sarnasusi leidub. Kultuur on vajanud kirjanduslugusid enda mõtestamiseks ja sidusa terviku loomiseks. Aga kas kirjanduslugu ise vajab midagi? Kas eesti kirjanduslugu tuleks jutustada ühte või teist moodi? Kas peaksime otsima kirjanduslugudele erinevaid peategelasi ja enneolematut ülesehitust? Millised teadmised peavad olema kirjandusloost? Kas me peame muutma kaasaegset kirjandust aina ajalooks? Kas vanemad lood ootavad taasavastamist? Selletaolistele küsimustele püütakse loengus vastust leida.
Ettekanded etteantud teemal (Juhan Liivi "Eile nägin ma Eestimaad") teevad ka üliõpilased ja doktorandid Tõnis Parksepp, Sirel Heinloo, Brita Melts, Inga Sapunjan, Tanar Kirs, Evelin Arust, Agnes Neier, Kadri Naanu, Maia Tammjärv, Tõnis Vilu, Joosep Susi, Johanna Ross.


Lisainfo veebis: http://www.fl.ut.ee/et/rahvusteaduste-loengusari