Üks meie ajastu keskseid märksõnu on „kriis“. Sellega kirjeldatakse nii looduses kui ka inimeste suhetes toimuvat. Lahendust otsivad arutelud on sagedasse sõnavarasse lisanud ka „tõhususe“, „süsteemide optimeerimise“ ja „tehnoloogilise innovatsiooni“. Järjest enam tõuseb aga esile teinegi vaatenurk.

Paljudes Euroopas ja kogu maailmas viimastel aastatel välja kuulutatud deklaratsioonides seatakse tuleviku kujundamise keskmesse kultuur, mis toimib eelnimetatud märksõnadele vastupidi. Kultuurile on omane kohati pillav tähendusküllus, selles põimuvad vastandlikud seisukohad ning omavahel tõlkimatud väljendus- ja tõlgendusviisid. Kultuurisemiootika aitab mõista, miks on tähendusrikkus ühiskonna võimalikke arengusuundi mõtestades sama vältimatult vajalik kui tõhusus.

Inauguratsiooniloengu lähtekohaks on Juri Lotmani sõnastatud kultuuri semiootilise toimimise alusprintsiibid, sealhulgas sisemise eripalgelisuse nõue. Loengus tutvustatakse tänapäeva kultuurisemiootika uurimisprobleeme ning värske professori töid, mille telg on omavahel tõlkimatute märgisüsteemide vaheline tähendusloome. Küsitakse, mida me üldse sõna „kultuur“ all mõistame, miks eeldab millegi kultuurimälus püsimine muutumist ning milline on kultuurihariduse roll praeguste, Lotmani ajal veel kujuteldamatute digi- ja hübriidkeskkondade valguses.

Maarja Ojamaa kaitses 2015. aastal Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „Transmediality of cultural autocommunication“ („Kultuurilise autokommunikatsiooni transmeedialine aspekt“). Ojamaa jätkas Tartu kultuurisemiootika arendamist järeldoktorantuuris. Koos John Hartleyga Austraalia Curtini Ülikoolist ja Indrek Ibrusega Tallinna Ülikoolist on ta kirjutanud raamatu „On the Digital Semiosphere“ („Digitaalsest semiosfäärist“). 2021. aastal Bloomsbury kirjastuses ilmunud teos on tõlgitud ka eesti keelde.

Ojamaa edasise uurijateekonna ja -huvi keskmes on olnud kultuuri paljukeelsus ning digiajastu kultuuri mudeldamine, õppimine ja õpetamine. Nendel teemadel on ta vastutava täitjana osalenud Eesti Teadusagentuuri stardi- ja rühmagrandiprojektides. Ojamaa töid on avaldanud juhtivad semiootika ja kultuuriteooria ajakirjad Sign Systems Studies, Semiotica, Punctum ning Theory, Culture & Society. Teadustegevuse rakendusliku väljundina arendab ta alates 2015. aastast koos transmeedia uurimisrühmaga kultuurihariduse edendamisele pühendatud õpikeskkonda „Haridus ekraanil“. Teadustöö kõrval on Ojamaa pidanud tähtsaks õpetamist ja arendanud selles vallas oma oskusi. Alates 2026. aastast kuulub ta Tartu Ülikooli hea õpetamise saadikute hulka.

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja uurimisteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Loengule on oodatud nii ülikooli töötajad, üliõpilased kui ka kõik teised huvilised.

Belief narratives are flexible and can adapt to new genres, forms, and environments. While societal changes have left some old motifs behind, new ones have emerged, and ghosts, especially, have survived such changes and entered urban milieus and electronic devices. The lecture will focus on belief tradition in Finnish social media, and especially narratives about ghosts and haunting. These narratives flourish in diverse forms and platforms. Descriptions of personal experiences are likely to be posted anonymously in discussion forums, where they are followed by dispute and speculation. In turn, widely known legends, are often performed as illustrated videos in YouTube and TikTok. Belief tradition also involves enacting the stories, and reports of legend trips and ghost hunts are presented both in verbal and videotaped form. I will explore the narrative strategies used by the performers and discuss the sources, contents and meanings of the narratives. The new digital forms and wider audiences impact the genres and narrator positions, but some narrative strategies are still similar to those observed in traditional face-to-face performances. The meanings of ghostlore reflect contemporary interests and concerns. While in older tradition, moral points used to be a central feature of belief narratives, ontological inquiries and emotional issues are more salient today.