Antibiootikumiresistentsete bakterite kiire levik ja nende põhjustatud terviseprobleemide järsk kasv on maailmas hüppeliselt suurendanud huvi antimikroobsete pindade ja pinnakatete vastu. Need peavad ühest küljest mikroobe hävitama või nende paljunemist pidurdama, teisalt olema inimesele ohutud. Näiteks aitavad sellised pinnakatted takistada antibiootikumiresistentsete bakterite levikut, kui kasutada neid avalike ruumide esemetel (ukselingid, lülitid, käepidemed), mida inimesed sageli puudutavad. Samuti on antimikroobsete pinnakatete kasutamine põhjendatud haiglates ja hooldekodudes, kus viibivad nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed, ning kohtades, kus samu pindasid puudutavad väga paljud inimesed – näiteks ühissõidukites.

Inauguratsiooniloengus keskendub professor Vambola Kisand eeskätt antimikroobsete pindade liikidele, valmistamisele, rakendamisele ja mõjule mikroobidele. Kõige tavalisem antimikroobse toimega pinnakate on vask- ja hõbeesemetel, mida inimkond on alati kasutanud. Et aga valdkonna areng on olnud väga kiire, on nüüdseks olemas juba palju keerukamaid ja mitmeotstarbelisi lahendusi, näiteks fotokatalüütilised antimikroobsed pinnad, millest tuleb loengus ka pikemalt juttu.

Vambola Kisand lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli füüsika bakalaureuseõppe ja 1997. aastal füüsika magistriõppe. 1997. aastal astus ta Hamburgi Ülikooli doktorantuuri ja tegi eksperimentaalse töö Hamburgi rahvusvahelises teaduskeskuses DESY. 2001. aastal kaitses Kisand Hamburgi Ülikoolis doktoritöö „Vabade eksitonide teke tahkes krüptoonis uurituna aeglahutusega luminestsentsspektroskoopia abil“. Seejärel naasis ta Tartusse ja on töötanud Tartu Ülikooli füüsika instituudis teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina.

Alates 2019. aastast on Vambola Kisand Tartu Ülikooli füüsika instituudi röntgenspektroskoopia labori juhataja. Tema töörühm tegeleb materjaliteaduse teemade kõrval intensiivselt ka sünkrotronspektroskoopiaga. Töörühma uuringubaas on MAX IV labor Rootsis Lundis.

Alates 2025. aastast on Vambola Kisand Tartu Ülikooli materjaliteaduse professor. Muu tegevuse kõrvalt on ta ka Eesti teadustaristu teekaardi objekti „Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)“ teadustaristu juht.

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Loengule on oodatud nii ülikooli töötajad, üliõpilased kui ka kõik teised huvilised.

MADE N°28 kontsert teie ees! Seekordne kontsert toimub Paruni Trahter Viljandis 1. aprillil algusega 19:00. Kui kontserdile ei jõua, otseülekannet nõua!

Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, kirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Oma kirjanikukarjääri alustas ta luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater“ on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.

Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.

Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Viivi Luige sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“. Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.