UTTV-s saad jälgida Tartu Ülikoolile oluliste sündmuste otseülekandeid ning leida juba toimunud ürituste salvestusi ning fotosid.

Hiljuti lisatud

Kursakontserdid - III ja IV kursus

• 19.00 III kursus "Pärimus ja rütm kõndisid baari" TÜ VKA III kursuse kursakontsert
• 20.00 IV kursus Kontsert "Hea tööd" - TÜ VKA IV kursuse kursakontsert

 

21.02.2024 100 vaatamist Kultuur

Kursakontserdid - I ja II kursus

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna I kursuse kursakontsert.
Aga kuidas siis saada muusikuks?
Mis on ettekujutus ja mis on päris elu?
TÜVKA esimese kursuse muusikaeriala tudengid - pärimusmuusikud, rütmimuusikud, helitehnoloogid, koolimuusikud ja muusikaprodutsendid on kõik juba pool aastat ülikoolis käinud. Kas hakkab juba selgemaks saama, mis toimub ja mis on tulemas?
Teekond meenutas meile väga Silvi Väljal raamatut "Jussikese seitse sõpra", kus Jussike tahaks ka alati olla pühapäevas ja muudkui otsib sinna teed, kuid tee peal kohtab ta erinevaid olukordi, kust tuleb enne läbi tulla selleks, et koos teistega saaks pühapäeval pidutseda!
Panime pead kokku ja esitleme teile oma senise teekonna kokkuvõtet - kursakontsert hakkab teisipäeval, 20. veebruaril, algusega kell 19.00 TÜVKA peamaja mustas saalis.
 
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna II kursuse kursakontsert.
Kes? Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna II kursuse Helitehnoloogid, Koolimuusikud, Pärimusmuusikud, Rütmimuusik.
Kus? Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peamaja blackbox.
Millal? kakskümmend veebruar kell kakskümmend-null null.

 

20.02.2024 183 vaatamist Kultuur

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post
 
inauguratsiooniloeng  „Atmosfääri tsirkulatsioon kui õhu tants üle mastaapide ja maakera“
 

 

Neljapäeval, 15. veebruaril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Atmosfääri tsirkulatsioon kui õhu tants üle mastaapide ja maakera“. Loengus kuuleb, mil viisil mõjutab õhuringlus kodust Läänemere piirkonda.
 
 
Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral käivitab õhuringluse. Õhk on igavesti liikuv ja kõikjal kohal. Liikudes kannab see endaga nii energiat kui ka massi kõigis aja- ja ruumimastaapides alates sekundi murdosast aastate ja sajanditeni, millimeetritest kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni.
 
 
Professor Piia Posti sõnul seostatakse õhku sageli elutegevuseks vajaliku hapniku, mürgiste heidete või kasvuhoonegaasidega, kuid harva räägitakse õhu liikumise rollist meie igapäevaelus. „Teatakse, et erinevad õhumassid toovad eri ilma, kuid vähem ollakse teadlikud sellest, kuidas tõmbab õhk merevee liikuma ja selle taseme lühiajaliselt kõikuma. See ka selgitab, miks on meri vahel nii madal, et praamiga Hiiumaale ei saa, või nii kõrge, et tungib Pärnu linnatänavatele,“ ütles Post.
 
 
Meie laiuskraadidel on nii ilm kui ka kliima suuresti tingitud just sellest, kust õhk pärineb, kui pikalt peatub ja kuhu läheb. Õnneks on õhu liikumises võimalik tabada teatud korrapära. Kui kesklaiuste tsüklonite pilvespiraalid liiguvad läänest itta ja troopikas pulseerivad äikesepilved ööpäevases rütmis, näeb see kosmosest vaadatuna välja kui õhu tants. Kõik see kujundab ilma ja kliimat ning selle tantsu parem mõistmine sellele omases mastaabis võimaldab kliimat usaldusväärsemalt kirjeldada. Kuigi üleilmne soojenemine on suure kindlusega ette teada, sest tuleneb globaalsest kiirgustasakaalust, siis selles, milliseks kujuneb õhuringlus tulevikukliimas, on palju määramatust.
 
 
Inauguratsiooniloengus selgitab professor Piia Post atmosfääri sünoptilise mastaabi tsirkulatsiooni konkreetset mõju õhutemperatuurile ja sademetele Läänemere piirkonnas. Loengu keskmes on uuringud, milles käsitletakse õhuringluse mõju harvaesinevatele, kuid olulistele nähtustele Läänemeres, näiteks 2005. aasta jaanuaritorm või suured soolapulsid. Põhiküsimus on see, kuidas kirjeldada paremini miskit, mis on oma põhiolemuselt juhuslik.
 
 
Piia Post lõpetas Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna 1986. aastal füüsik-pedagoogina. 1993. aastal kaitses ta samas geofüüsika erialal doktoritöö pilvisuse parameetritest, mille abil kirjeldada kliimat satelliitmõõtmistest.
 
 
Alates ülikooli lõpetamisest on ta töötanud Tartu Ülikooli füüsika instituudis ja selle eelkäijates stažöör-uurija, aspirandi, lektori, dotsendi, kaasprofessori ning alates 1. septembrist 2023 professorina. Ta on õpetanud kümneid aineid üldfüüsikast andmetöötluse ja -analüüsini ning on juhtiv õppejõud atmosfääri- ja kliimafüüsikas. Aastail 1994–1995 töötas Piia Post Saksamaal Geesthachtis GKSS-i teaduskeskuse atmosfäärifüüsika instituudis. Hiljem töötas ta nii Soome kui ka Eesti ilmateenistuses ja oli aastaid Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni assotsieerunud teadlane.
 
 
Professor Posti peamine uurimisteema on Läänemere piirkonna kliima muutlikkuse põhjuste analüüs. Oma teadustöös analüüsib ta atmosfääri tsirkulatsiooni mõju nii ilmastikule kui ka protsessidele Läänemeres. Samuti jätkab ta juba doktoritöös alustatud pilvisuse kliimamõju uuringuid. Post on seotud kahe Eestile väga olulise tulevikukliimaga kohanemise projektiga. Ta juhib valdkondadevahelist projekti „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ ning projektis „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ veab Post eest uute kliimaprojektsioonide koostamist Eestile. Piia Post on Eesti Meteoroloogia Seltsi juhatuse esimees ja Eesti Rahvusliku Geofüüsika Komitee president ning esindab nende kaudu Eestit mitmes rahvusvahelises teadusorganisatsioonis. Samuti on ta teadlaste võrgustiku Baltic Earth teadusnõukogu liige.
15.02.2024 429 vaatamist