Huvilised saavad küsimusi esitada slido.com keskkonnas, kasutades märksõna "haridus".  

Eestlased on hariduse usku. Veel hiljuti pidasime seda kõige lootustandvamaks abinõuks keskkonnaprobleemide lahendamisel. Ometi näitavad viimatised Eesti inimarengu aruande andmed midagi ootamatut: kõrgem haridustase ja parem elujärg ei taga kestlikumat käitumist – vastupidi, need võivad liigset tarbimist hoopis suurendada.

Miks on eestlased kõige kliimaskeptilisem rahvas? Milline on hariduse roll keskkonnateemade käsitlemisel ja kestliku käitumise kujundamisel? Millised on realistlikud ootused koolidele ja ülikoolidele? Kes peaks esimesena muutuma – üksikisik või süsteem?

Inimarengu aruande peatüki „Kestlikkus hariduse peeglis“ autorid arutlevad nende küsimuste üle koos arutelu juhi Tõnis Lehega. Sõna saavad Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro, Tartu Ülikooli linnakeskkonna kaasprofessor Age Poom, Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof ning Rakvere Riigigümnaasiumi direktor ja ökoloog Liisa Puusepp.

Antibiootikumiresistentsete bakterite kiire levik ja nende põhjustatud terviseprobleemide järsk kasv on maailmas hüppeliselt suurendanud huvi antimikroobsete pindade ja pinnakatete vastu. Need peavad ühest küljest mikroobe hävitama või nende paljunemist pidurdama, teisalt olema inimesele ohutud. Näiteks aitavad sellised pinnakatted takistada antibiootikumiresistentsete bakterite levikut, kui kasutada neid avalike ruumide esemetel (ukselingid, lülitid, käepidemed), mida inimesed sageli puudutavad. Samuti on antimikroobsete pinnakatete kasutamine põhjendatud haiglates ja hooldekodudes, kus viibivad nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed, ning kohtades, kus samu pindasid puudutavad väga paljud inimesed – näiteks ühissõidukites.

Inauguratsiooniloengus keskendub professor Vambola Kisand eeskätt antimikroobsete pindade liikidele, valmistamisele, rakendamisele ja mõjule mikroobidele. Kõige tavalisem antimikroobse toimega pinnakate on vask- ja hõbeesemetel, mida inimkond on alati kasutanud. Et aga valdkonna areng on olnud väga kiire, on nüüdseks olemas juba palju keerukamaid ja mitmeotstarbelisi lahendusi, näiteks fotokatalüütilised antimikroobsed pinnad, millest tuleb loengus ka pikemalt juttu.

Vambola Kisand lõpetas 1994. aastal Tartu Ülikooli füüsika bakalaureuseõppe ja 1997. aastal füüsika magistriõppe. 1997. aastal astus ta Hamburgi Ülikooli doktorantuuri ja tegi eksperimentaalse töö Hamburgi rahvusvahelises teaduskeskuses DESY. 2001. aastal kaitses Kisand Hamburgi Ülikoolis doktoritöö „Vabade eksitonide teke tahkes krüptoonis uurituna aeglahutusega luminestsentsspektroskoopia abil“. Seejärel naasis ta Tartusse ja on töötanud Tartu Ülikooli füüsika instituudis teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina.

Alates 2019. aastast on Vambola Kisand Tartu Ülikooli füüsika instituudi röntgenspektroskoopia labori juhataja. Tema töörühm tegeleb materjaliteaduse teemade kõrval intensiivselt ka sünkrotronspektroskoopiaga. Töörühma uuringubaas on MAX IV labor Rootsis Lundis.

Alates 2025. aastast on Vambola Kisand Tartu Ülikooli materjaliteaduse professor. Muu tegevuse kõrvalt on ta ka Eesti teadustaristu teekaardi objekti „Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)“ teadustaristu juht.

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Loengule on oodatud nii ülikooli töötajad, üliõpilased kui ka kõik teised huvilised.