Konverentsi avasessioonil käsitletakse arstliku pädevuse ja selle hindamise temaatikat. "Arstide pädevus on tervishoiu kvaliteedi lahutamatu osa. Pädevushindamist korraldav seadusandlus kehtib Eestis piisavalt kaua, et hinnata, kas see täna toimib optimaalselt," leidis TÜ arstiteaduskonna dekaan professor Joel Starkopf avasessiooni teemavalikut kommenteerides. Starkopfi sõnul osalevad avasessiooni arutelus nii erialaseltsid, Eesti arstide liit, Tartu ülikooli õppejõud, sotsiaalministeeriumi, haiglate liidu, haigekassa ja terviseameti esindajad, kes võtavad tähelepanu alla eri osapoolte rolli ja vastutuse küsimused, pädevushindamise hetkeolukorra ja tulevikuvisioonid. Teemat lahatakse mitme erineva nurga alt ning arutluse alla tulevad küsimused: Kuidas tagada praktiseerivate arstide kõrgetasemeline pädevus ka aastaid hiljem peale kutsetunnistuse saamist? Milline on ja milline võiks olla erialaseltside, tervisehoiuteenuste osutajate, sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja haigekassa roll arstide pädevuse tagamisel ja hindamisel? Millised on täna ja millised võiksid tulevikus olla õiguslikud regulatsioonid antud küsimustes? Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon. Eraldi sessioon on konverentsil pühendatud personaalse meditsiini ja persoonikeskse meditsiini temaatikale. Sessioonil käsitletakse tervet rida aktuaalseid küsimusi: Kas personaalne meditsiin, mille eesmärgiks on genoomi sekveneerimise kaudu anda inimestele infot võimalike haigusriskide kohta, on ka persoonikeskne meditsiin? Millised võivad olla genoomi sekveneerimisega kaasnevad hüved ja ohud? Kas geneetiline informatsioon motiveerib inimesi muutma oma käitumist enam, kui teadmised riskitegurite kohta? Milliste haiguste korral annab genoomi sekveneerimine täpse diagnoosi? Milliste haiguste korral saab pakkuda personaalset ravi?
Fotogalerii