Praegu reastatakse koolid pingeridadesse vaid gümnaasiumi lõpueksamite alusel. Pingeridu tajutakse ebaõiglasena, sest need näitavad ainult gümnaasiumide lõpptulemust, võtmata arvesse õpilaste stardipositsiooni või seda tööd, mida kool, kodu ja õpilane ise on teinud õpitulemuste saavutamiseks. Teiseks juhivad eksamitulemuste alusel tehtavad pingeread tähelepanu kõrvale paljudelt teistelt hea kooli tunnustelt - lapsekesksuselt, koolimeeldivuselt, turvalisuselt, tervislikkuselt, koostöölt, innovatiivsuselt, headelt suhetelt ja traditsioonidelt. Heade õpitulemuste kõrval on oluline ju ka see, et lapsest kasvaks korralik inimene, kes suudab hiljem hästi täita oma erinevaid rolle - tööelus, isiklikus elus ja avalikus elus. Laste kasvatamisel õnnelikeks inimesteks on vaja eri osapoolte - kooli, kodu, huvikoolide, noortekeskuste ja omavalitsuste - koostööd, mida praegused mõõdupuud paraku ei mõõda. Mida aga ei mõõdeta, seda ka piisavalt ei väärtustata. Kui soovime liikuda arengut ja koostööd toetava kooli poole, nagu Haridusstrateegia 2020 seda sõnastab, siis peame leidma koolide headuse hindamiseks sobivamad mõõdupuud. Konverentsil arutleme järgmiste küsimuste üle: Mis on hariduse eesmärgid? Mida me koolilt ootame? Mis iseloomustab head põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli? Milline on hea lasteaed? Milline on koolijuhi, õpetajate, õpilaste, lapsevanemate, tugitöötajate ja koolipidaja roll hea kooli loomisel? Kuidas toimib heas koolis koolipere eri osapoolte vaheline koostöö? Kuidas parandada koostööd lapsevanematega? Kuidas saaks panna põhikooli ja lasteaeda astuma ühte jalga? Kuidas kaasata kogukonda? Kuidas kujundada kooliruum nõnda, et koolipere end seal koduselt tunneks? Hea kooli mõõdupuude valik peegeldab meie väärtushinnanguid. Sageli pole me oma väärtushoiakuid endale teadvustanud. See, mida peavad heaks kooliks õpetajad, koolijuhid, õpilased, lapsevanemad, kooli tugipersonal ja kooli pidajad, võib olla erinev. Erinevatest ootustest on vaja teadlikuks saada, et hea kooli erinevates külgedes kokku leppida ja leida sobivad mõõdupuud, mille alusel kooli headust hinnata. Soovime arutleda nii teoreetiliste küsimuste üle kui ka õppida tundma koolide häid praktikaid. Lisaks Eesti koolidele heidame pilgu ka Norra koolidele. Konverentsil antakse üle traditsioonilised rändauhinnad parimale väärtuskasvatuse koolile ja lasteaiale. Toimuvad töötoad, kus otsime, kujundame ning loome hea kooli mudeli erinevaid "koostisosi". Konverentsi tulemused on sisendiks hea kooli (põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli) ja hea lasteaia kvaliteedimärgi väljatöötamisele, mille omistamise kaudu on võimalik väärtustada ja teha lapsevanemate ning kogukonna jaoks nähtavamaks seda tööd, mida kool või lasteaed teeb õpilaste arengu toetamisel. Uus tunnustussüsteem peaks panema haridusasutusi võistlemise asemel koostööd tegema, oma tegevust reflekteerima ja analüüsima, häid kogemusi jagama ning otsima uusi arenguvõimalusi.