Väitlusjuht: Maris Juha, Harju Maakohtu kohtunik

Art Andresson, OÜ Krediidiregister juhatuse liige, „Võlaandmete töötlemisega seotud väljakutsed maksehäireregistri pidaja pilgu läbi“;

Mirjam Rannula, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik, „Mündi kaks poolt ‒ võlgnevused loodavas krediiditeaberegistris“

Jekaterina Aader, Andmekaitse Inspektsiooni jurist, „Maksehäireregistrid ja andmekaitse: AKI vaade“

dr. iur. Karin Sein, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor, „Kuidas kaitsta korraga tarbijat, ausat ettevõtlust ja andmesubjekti? Võrdlev akadeemiline vaade krediidiskooridele ja maksehäiretele“

Maksehäirete avaldamise lubatavuse teemadel on vaieldud aastaid. Mõnes küsimuses jookseb veelahe tsiviil- ja halduskohtu vahel: kas näiteks aegunud nõuete avaldamine on heade kommete vastane kahju tekitamine või legaalne viis oma nõuete kohtuväliseks jõustamiseks? Kas loodav krediiditeabe register peaks kajastama ka krediidivõlgnevuste andmeid või mitte?

Krediidireitingute (skooride) avaldamisega seonduv on Eestis pälvinud vähem tähelepanu, kuid on põhjustanud tuliseid debatte mujal Euroopas. Näiteks pidi 2025. a alguses rahvusvaheline krediiditeabe-konglomeraat Experian sulgema oma Hollandi esinduse ning maksma 2,7 mln eurot trahvi andmekaitsenõuete rikkumise eest ning hiljuti tabas sama saatus krediiditeaberegistrit Austrias.

Paneelis küsitakse, kas kehtivate andmekaitsereeglite kohaselt üldse tohib tarbijate kohta krediidiskoore väljastada, millisel õiguslikul alusel vastavate isikuandmete töötlemine ja krediidiskooride alusel otsustamine toimub ning kui kaua ja millistel tingimustel võib inimeste maksehäireid avaldada. Samuti arutletakse, kuidas tagada seda, et maksehäiret ei avaldataks põhjendamatu (nt tühisel lepingutingimusel põhineva) nõude puhul ning kas inimeste õigused vajaksid senisest enam kaitset.

Uus Anatoomikum, Näituse tn 2