Eesti Õigusteadlaste päevad 39 | Tsiviilkohtumenetluse lihtsustamise võimalused, eelkõige TI kasutamise kaudu

25.09.2026 36 vaatamist


Väitlusjuht: Indrek Niklus, Advokaadibüroo NOVE nõunik

Arutelul osalevad: mag. iur. Kaupo Paal, Riigikohtu kohtunik; Ruth Prigoda, Tallinna Halduskohtu kohtunik; Martin Raude, Raude Advokaadibüroo vandeadvokaat, Eesti Advokatuuri menetlusõiguse komisjoni esimees; Priit Kaasik, tehnoloogiaettevõtja

2025. aastal esitati Eesti kohtutesse esimeses astmes lahendamiseks varasemast jälle rohkem asju: 37 532 tsiviilasja (+6,4%). Selgelt on näha, et suuremad ja keerulisemad menetlused muutuvad aeglasemaks, esimeses astmes otsuseni jõudmiseks kulub juba 3‒5 aastat, ringkonnakohtu menetlus on kujunenud kahe aasta pikkuseks. Kui selline trend jätkub, hakkab vaidluste lahendamise aeg mõjutama Eesti konkurentsivõimet ja õigusriigi toimimist laiemalt. Mida tuleks teha, et kohtuasjade kasvava hulga juures õnnestuks hoida vaidluste lahendamise kiirus mõistlikes piirides? Tüüpiliseks vastuseks on, et kohtusüsteemile tuleks anda riigieelarvest rohkem raha, mille eest saab luua täiendavaid kohtunike ja kohtuametnike ametikohti. Kuna raha vajavad praegusel turbulentsel ajal ka paljud muud valdkonnad, siis üksnes sellele lahendusele lootma jääda ei saa. Kas lahenduseks võiks olla infotehnoloogia ja tehisaru, menetlusseaduste või kohtute töökorralduse muutmine, sellele püüabki see paneel lahendust otsida.

TÜ raamatukogu, W. Struve tn 1