Tartu Planeerimiskonverents 2023: sessioon 5c

Klipi teostus: Tehnikateenused 31.03.2023 175 vaatamist Realia et naturalia Ökoloogia ja maateadus


Sessioon 5c: Kuidas mitte vihata standardiseerimist?

Üle-eestiline planeeringuandmete standardiseerimine on sama vajalik kui kirjakeele tekke üle 100 aasta tagasi. Planeerimine on nagu keel, millel on murded ja laensõnad, samas võimaldab kirjakeel igale autorile loomingulist vabadust kirjutada luuletusi, värsse või kas või eepose. Samas võimaldab see kõigil meil, eesti keele asjatundjatel, sellest aru saada. Eesti kirjakeelega tekkisid ka reeglid, kuidas oma mõtteid arusaadavalt kirja panna. Neid reegleid õpime me eesti keele tunnis ja loomingut analüüsime kirjandusetunnis, kuid mis seis on hetkel planeerimises? Sarnaselt nagu eesti keel 100 aastat tagasi, vajame nüüd planeerimises oma ühist keelt ja reegleid, kuidas ruumireegleid kirja panna, et meil oleks võimalik üksteist paremini mõista ja koostööd teha selleks, et aina laiem publik saaks osa kirja pandud suurteostest. 
 
Esinejad: 
Evelyn Uuemaa, Kiira Mõisja (Tartu Ülikool): Standardid: kas pidurid, sidurid või vedurid?
Planeerijad kasutavad planeeringute tegemiseks suurt hulka (ruumi)andmeid ning planeeringute käigus toodetakse omakorda palju andmeid, mis sageli on omakorda järgmiste planeeringute sisendiks. Sellist andmete ristkasutust saavad tagada ainult standardid. Samas standard ei taga ilmtingimata ruumiandmete kvaliteeti, aga aitab seda saavutada ning hinnata.  Hästi koostatud ning laialdast kasutust leidvad standardid aitavad valdkonnal saavutada püstitatud eesmärke. Samas standard, mis on koostatud vaid standardi pärast on valdkonna arengus ilmselgeks piduriks. 
 
Triin Lepland (Skepast & Puhkim): Standardiseerimine – kas planeeringute koostamisel pidur või vajadus? 
Planeeringute sisu on tavaliselt koostaja nägu ja vahel on erinevatest planeeringutest ka eksperdil keeruline aru saada. Osaliselt tuleneb see asjaolust, et planeeringute valdkonnas on mitmeid tahke, mille lahendamiseks ei ole täna selgeid reegleid. Erinevaid teemasid standardiseerida on üritatud mitmetel kordadel, aga tihtipeale ei ole need hästi rakendunud. Seega tekib küsimus, kas planeeringu koostamine on nii asukohapõhine tegevus, et standardiseerimist ei olegi võimalik teha? 
Ettekanne keskendub praktilistele näidetele ja annab planeeringu koostaja vaate standardiseerimisele. 
 
Veronika Ilsjan (Maa-amet): Standardiseerimine – kinnisvara hindajate vajadused ja kogemused  
Kinnisvara väärtus tuleneb selle kasulikkusest vara omanikule ehk suuresti sellest, milleks maad tohib või ei tohi kasutada. Seega kinnisvara hindajad küll hindavad vara väärtust, kuid väärtuse loovad planeerijad ja planeeringutes kirjapandud info on võtmesisendiks kinnisvara hindamisel. On väga oluline, et see info oleks kirjeldatud üheselt mõistetavalt, sest hinnatud väärtuse alusel tehakse erinevaid rahalisi kokkuleppeid. Sarnaselt planeerimisele on kinnisvara hindamises lisaks faktide analüüsile üksjagu loomingulisust, seetõttu on ka hindajad olnud küsimuse ees, mis ulatuses standardiseerimine on võimalik ja vajalik.
 
Moderaator: Taavi Pipar, Rahandusministeerium


Lisainfo veebis: https://planeerimiskonverents.ut.ee/