Tartu Planeerimiskonverents 2023: sessioon 4c

Klipi teostus: Tehnikateenused 31.03.2023 425 vaatamist Realia et naturalia Ökoloogia ja maateadus


Sessioon 4c: Tulevikutähtede sessioon 

Tulevikutähed ehk praegused doktorandid ja magistrandid tutvustavad oma uurimusi. 
 
Elina Maarja Suitso (TÜ): "Laste ja vanemate seotud eluasemekarjäärid Tallinna linnaregioonis aastatel 1989-2020"
 
Sean Tyler (EKA): "Common Futures" (ettekanne on inglise keeles)
We are in the midst of a general crisis that encompasses economic, ecological and political strands that must be thought through as interdependent processes. Two central concerns are the financialisation of housing and land (nature): whereby a house is no longer valued as a home, but a commodity and the social-ecological practices connecting people to landscapes are diminishing.  
This session considers the commons, traditionally an assemblage of collectively organised customary rights to land where mutual privileges and obligations contribute both social and ecological value, as a way to rethink approaches to housing and public space. 
Urban planning and architecture can be understood as a body of collectively produced knowledge (with ways to understand space, form, governance, design and building methods etc) that allows a multitude of stakeholders to cooperate and work together in producing the urban.  
What does it mean to think about urban planning as a shared and thus common knowledge that aims to produce an equitable urban future? Can contemporary commoning principles help to negotiate the terms of managing access to land and housing from the planetary to the local scale? 
 
Fiona Nevzati (EMÜ): "Assessment of cultural ecosystem services and human well-being: The Harku municipality case study"
 
Helen Tera (TÜ): "Andmeanalüütika ja otsustustugi Tartu rattaringlusele" 
Rattaringlus on transporditeenus, mis pakub selle kasutajatele ühisrataste lühiajalise rentimise võimalust. Jalgrattaga liiklemisel on märkimisväärsed positiivsed mõjud nii keskkonnale kui ka jalgratturi tervisele ja heaolule ning rattaringlus on paljulubav strateegia jalgratturite arvu suurendamiseks linnapildis. 2019. aastal avati Tartus 750 jalgrattaga laenutusvõrk. Sellest ajast on Tartu rattaringlus leidnud palju kasutust ja vastukaja, kuid ühtegi süvaanalüüsi Tartu uudseid rattaringlusandmeid kasutades pole läbi viidud. Meie eesmärgiks oli kasutada neid vähe-uuritud andmeid, et aru saada Tartu jalgratturite liikumismustritest ning teha põhjendatud ettepanekuid Tartu rattaringluse ja jalgrattavõrgustiku parandamiseks. 
Ühe töö osana on esitatud taaskasutatav mudel uute rattaringlusjaamade asukohtade hindamiseks ning selle mudeli tulemused Tartu rattaringluse näitel. Lisaks on analüüsitud Tartu rattaringluse kasutajate sõidutrajektoore, et leida puudujääke Tartu jalgrattateede võrgustikus. Tehtud töö kirjeldab nii konkreetseid tulemusi Tartu rattaringluse näitel kui ka terviklikke taaskasutatavaid mudelid, mis on kohandatavad kasutuseks teistes linnades, lootuses panustada rattasõbralikuma ühiskonna arengusse. 
 
Jelena Kazak (TalTech): "Tuulte analüüs ja selle rakendamine linnaplaneerimises kasutajasõbraliku avaliku ruumi loomiseks Ülemiste City's"
Tuulemugavus mängib keskset rolli linnakeskkonna ohutuse, elamismugavuse ja vastupidavuse parandamisel. Tuulemustrite muutumine võib elanikele tekitada ebamugavust ja isegi olla ohtlik. Lisaks kõrgusele ja asukohale ning linnaehituslikele eripäradele on hoonete kujul ja suurusel oluline mõju tuule kiirenemisele või leevendamisele. 
Ettekandes esindatud uuringus analüüsiti nelja jalakäijate ala (Lõõtsa park, Viktor Palmi plats, Tervisekeskuse park ja Sepise jalakäijate tänav) Ülemiste city’s tuulemugavuse seisukohalt. Kuna piirkond asub linna servas platool ja on ümbritsetud ebaregulaarselt asuvate hoonetega, on tuule leevendamine kehv. Tulenevalt simulatsioonide tulemustest mitmeetapilise protsessi kaudu töötati välja linnaobjektide paigutus- ja kujunduslahendused. Protsess hõlmas endas simulatsioone tegelike tingimuste hindamisel ja jalakäijate tuule mugavuse parandamisel piirkondades. 
Uurimine ühendas endas parameetrilise disaini ja arvutusliku vedeliku dünaamika (CFD) simulatsioone, et testida erinevaid tuulevarjude tüüpe ja suurusi ja lisada need avaliku ruumi konteksti. Tuule ebamugavuse hindamiseks kasutati Lawson’i tuulemugavuse kriteeriumi. Välja töödatud linnaehituslikud lahendused näitasid tuulemugavuse märkimisväärset paranemist, osades piirkondades kasvatades selle 40%-lt 83%-le. Töö uudsus seisneb tuulemugavuse analüüsi nappuses linnakeskkonnas ning linnakujunduslike lahenduste ettepanekute puudumises jalakäijate mugavuse parandamiseks. 


Lisainfo veebis: https://planeerimiskonverents.ut.ee/