Teadlase 100 sekundit – Kellele tuleb kasuks, kui pingutused lähevad luhta?

Klipi teostus: Ave-Lii Idavain, Juho Jalviste, Toomas Petersell 13.05.2014 9591 vaatamist Realia et naturalia Ökoloogia ja maateadus


Tartu ülikooli taimeökoloogia doktorant Jaak-Albert Metsoja (35) uurib luhtade hooldamist ja seda, milline tegutsemine luhtadel on õigustatud ja milline ei ole. Metsoja teab, miks Euroopa kevadel uputab.

Eestit tahetakse upitada viie rikkaima riigi hulka Euroopas, kuigi tegelikult on Eesti juba kolme rikkaima riigi seas maailmas. Laelatu puisniidul on ruutmeetri peal 76 erinevat liiki soontaimi – ainult paar kohta maailmas on liigirikkuselt võimsamad. Mõni teadusallikas väidab, et põhjamaistest luhtadest ehk lamminiitudest üle poolte asuvad Eestis.

Jaak-Albert Metsoja toob välja suurima vea, mida seoses jõgedega tehakse – aetakse jõesängid sirgeks, et kasutada kaldaid ära põldudeks või elamumaadeks. Sellised jõed ei toimi enam üleujutust puhverdava alana. Kui jõgi on loogeline, saab vesi tõusta luhale, aga kui ta on aetud sirgeks, siis tammide tõttu vesi ei pääsegi kõrgemale, või kui pääseb, läheb see sealt väga kiiresti minema. Kui looduslik takistus ehk lookleva jõe luht on ära võetud, siis juhtubki nii nagu Euroopas on olnud – meeletud üleujutused pärast kevadist lumesulamist või suuri vihmasadusid.

"Tartu on hea näide – kui Alam-Pedjal oleks jõgi sirgeks ja luhad kraavi aetud, siis oleks Tartus kevaditi väga korralik üleujutus,“ kinnitab Metsoja. Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus jõed ühel hetkel sirgeks aeti, kulutatakse nüüd miljoneid eurosid, et looklevad jõesängid taasluua. Eestis on väga suured luha-alad, mille suur eripära on see, et paljudel neist on üsna hästi säilinud loogelised jõed.


Lisainfo veebis: http://teadus.err.ee/v/teadlase_100_sekundit/e285a7d5-08c8-4bf3-b17e-164673b36748