UTTV-s saad jälgida Tartu Ülikoolile oluliste sündmuste otseülekandeid ning leida juba toimunud ürituste salvestusi ning fotosid.

Hiljuti lisatud

Tudengikonverents "Parema homse nimel"

17. aprillil 2024 algusega 10.15 toimub Omicumis (Riia 23B-105) loodus- ja täppisteaduste valdkonna tudengikonverents, mis kannab sellel aastal nime "Parema homse nimel.”
 
Üritus on suunitletud just sulle, kui sulle teeb muret planeedi tulevik ja oled huvitatud teada saama, milliste leidlike lahendustega sinu tudengitest saatusekaaslased üritavad keskkonda päästa.
 
Selle aastase tudengikonverentsi juhtmõtteks on ka „Ühine eesmärk tähendab jagatud vastutust”. Praeguses olukorras, kus julgeolek on meile tähtsam kui varem ning Riigikogu töös on palju ebakindlust, on ülimalt tähtis keskenduda just koostööle. Seega keskendume konverentsil ka parema homse loomisele läbi valdkondade vahelise koostöö.
 
Lisaks on Tudengikonverents ka koht, kus tudengid saavad üksteisele tutvustada teaduse tegemist üliõpilase vaatenurgast. Seega on ka esinejateks loodus ja täppisteaduste valdkonna tudengid, mispärast ei tasu karta ettekannete liigset terminoloogilist arusaamatust või keerukust.
17.04.2024 363 vaatamist

House of Europe - lõppkontsert

HHouse of Europe on Erasmus+ fondi poolt rahastatud lühiajaline õpirände programm (Blended intensive Project), milles osalevad kuus kooli: Viini Muusikainstituut, Utrechti Kunstiülikool, Helsingi Metropolia Ülikool, Madriidi Muusikakõrgkool (Musica Creativa). Pescara Muusikaakadeemia (Conservatorio di Musica "Luisa DÁnnunzio) ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia.
Sel kevadel toimub projekt kuuendat korda ja esimest korda on vastuvõtvaks ülikooliks TÜ Viljandi kultuuriakadeemia. Seega oodatakse aprillis külla viie partnerülikooli tudengeid, et luua ühiselt uut muusikat. Aprillis toimuva intensiivnädala jooksul luuaks ühiselt 18 uut lugu.
 
Valgus - Mairon Tovstsik
Heli - Mattias Pärt, Sigrid Koor, Sten Türk,  Kevin Peterson , Rihhard Kuld, Ettore Pettinelli, Nicola Pracaccia 
 
Live video:
Režissöör: Kreeta-Lisett Tooming
Operaatorid: Jaagup Maidla, Kreete Kamber, Helena Caroly Bekasov, Robin Õige
 
 
12.04.2024 553 vaatamist Kultuur

inauguratsiooniloeng „Polümeermaterjalid ja elu: mis järgneb plastiajastule?“
 
Tartu Ülikooli rakendusliku materjaliteaduse professor Tarmo Tamm
 

 

Võib liialdamata öelda, et kõik inimesed kasutavad iga päev polümeermaterjale. „Väga suured molekulid, osalise kristallilisuse tõttu kergesti deformeeritav struktuur ning varieeruvad füüsikalised ja keemilised omadused teevad polümeeridest aineklassi, milleta me läbi ei saa. Viimased 70 aastat on sünteetilised polümeerid asendanud paljusid teisi materjale meie igapäevaelus,“ rääkis Tamm.
 
Elame plastiajastul: kõigest seitsme aastakümnega on maailma plastitoodang jõudnud nullist poole miljardi tonnini aastas. Enamik meist on kuulnud plastisaarestikest ookeanides, mikroplastist keskkonnas ja meie endi organismis ning Euroopa Liidu juba kehtivatest ja tulevastest piirangutest seoses plastist toodete kasutamisega. „Tänapäeval otsime aina enam kestlikke lahendusi looduslike polümeeride, näiteks tselluloosi laiemaks kasutamiseks,“ lisas professor.
 
Polümeermaterjale on inimene kasutanud aastatuhandeid ja ta leiutab järjest uusi. Mõni neist juhib elektrit ja reageerib ümbritsevale keskkonnale, teine laguneb looduses kiiresti ja jälgi jätmata ning kolmas kannatab üsna ekstreemseid tingimusi. Kas saaksime hakkama ilma polümeerideta? Kuidas me teame, et mõni plast laguneb looduses 300 ja mõni 3000 aastat? Mil viisil reageerib plastiuputusele loodus ja mis võimalused on vähendada plastijäätmete teket?
 
Inauguratsiooniloengul räägib Tarmo Tamm polümeermaterjalide eripärast, nende suhestumisest loodusega ning nende kasutusvõimalustest praegu ja tulevikus. Ta tõdeb, et plastijäätmeid on küll kõikjal, kuid loodusel on tohutu kohanemisvõime. „Avaldatud on esimesed publikatsioonid, kus kirjeldatakse meie tüüpilistest pakendiplastidest toituvaid mikroorganisme,“ sõnas Tamm.
 
Leidub ka plaste, mis võimaldavad valmistada „elusaid materjale“, mille abil võiksid paljud keemiatööstuse protsessid tulevikus toimuda bioreaktorites – kestlikumalt ja tõhusamalt. „Ainult elusorganismide ja polümeeride vastastikmõju parem mõistmine aitab meil luua keskkonnahoidlikke materjale,“ selgitas professor. 
 
Tarmo Tamm on lõpetanud nii bakalaureuse- (1996) kui ka magistriõpingud (1998) Tartu Ülikoolis keemia erialal. 2003. aastal kaitses ta samal erialal doktoriväitekirja „Polüpürrooli kvantkeemiline modelleerimine“. Ta on ennast täiendanud Florida Ülikoolis, samuti töötanud Tartu Ülikooli eri instituutides ning mitmes Eesti ettevõttes, näiteks Molcode AS-is ja Genecode AS-is. Alates 2007. aastast töötab ta Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis, kus juhib rakendusliku materjaliteaduse töörühma, mille teadus- ja arendustöö keskmes on uute materjalide ja tehnoloogiate arendamine Eesti ettevõtetele. Lisaks oma tööle aktiivse õppejõu, tehnika ja tehnoloogia doktoriprogrammi juhi ning materjaliteaduse programminõukogu liikmena peab Tarmo Tamm väga oluliseks materjaliteadusliku hariduse arendamist Tartu Ülikoolis.
10.04.2024 380 vaatamist