Huvilised saavad küsimusi esitada slido.com keskkonnas, kasutades märksõna "haridus".  

Eestlased on hariduse usku. Veel hiljuti pidasime seda kõige lootustandvamaks abinõuks keskkonnaprobleemide lahendamisel. Ometi näitavad viimatised Eesti inimarengu aruande andmed midagi ootamatut: kõrgem haridustase ja parem elujärg ei taga kestlikumat käitumist – vastupidi, need võivad liigset tarbimist hoopis suurendada.

Miks on eestlased kõige kliimaskeptilisem rahvas? Milline on hariduse roll keskkonnateemade käsitlemisel ja kestliku käitumise kujundamisel? Millised on realistlikud ootused koolidele ja ülikoolidele? Kes peaks esimesena muutuma – üksikisik või süsteem?

Inimarengu aruande peatüki „Kestlikkus hariduse peeglis“ autorid arutlevad nende küsimuste üle koos arutelu juhi Tõnis Lehega. Sõna saavad Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro, Tartu Ülikooli linnakeskkonna kaasprofessor Age Poom, Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof ning Rakvere Riigigümnaasiumi direktor ja ökoloog Liisa Puusepp.