Eesti keele üheks erilisemaks jooneks võib pidada väldet. Pärtel Lippuse sõnul on kolme pikkuskategooriaga keeli maailmas väga vähe – kui üldse, siis enamasti eristatakse ainult lühikest ja pikka vokaali või konsonanti. „Eesti keele kolmevältesüsteem on aga kompleksne nähtus, mis hõlmab rohkem tunnuseid kui ainult ühe hääliku kestus.“

Eesti keelele lisab välde keerukust sellega, et on seotud kõigi keeletasanditega: lisaks hääldusele mõjutab see sõnade tähendust, käänamist-pööramist ja seeläbi ka lauseehitust. „Samas ei erista eesti ortograafia enamasti teist ja kolmandat väldet, mistõttu on keele õppimisel neid raske eristada ja see võib intrigeerida küsima, kas välde on ikka päriselt olemas või ega me midagi valesti analüüsi.“ lausus Lippus.

Professor Pärtel Lippus annab oma loengus ülevaate sellest, kuidas eesti väldet foneetiliselt kirjeldada, ning teeb kokkuvõtte uurimustest, mis käsitlevad vältega seotud varieerumist ja välte omandamist.

Pärtel Lippus kaitses doktorikraadi Tartu Ülikoolis 2011. aastal. Väitekirja “The acoustic features and perception of the Estonian quantity system” („Eesti välte akustilised tunnused ja taju“) eest pälvis ta üliõpilastööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas teise preemia. Lippus on Tartu Ülikoolis töötanud 2005. aastast teadurina, 2017. aastast vanemteadurina ning 2021. aastast kaasprofessorina. Aastatel 2013–2014 oli ta Helsingi Ülikooli järeldoktor. 1. aprillist 2025 on Pärtel Lippus Tartu Ülikooli eesti foneetika professor.

Lippus keskendub oma uurimistöös eesti keele prosoodiale. Lisaks vältele ja rõhule on ta uurinud näiteks hääle kärisemist, üllatusküsimusi ning kõne multimodaalseid aspekte. Ta on aidanud välja töötada hääldusäppi SayEst, mida tõsteti esile Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022. aasta keeleteo konkursil. 2021. aastast on ta Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja peatoimetaja ning aastast 2025 ajakirja Phonetica kaastoimetaja. Pärtel Lippus on sisse seadnud kaasaegse foneetikalabori ning loonud ja arendanud kõnekorpuseid ja keeleteaduslikke andmebaase. Ta on välja töötanud foneetika terminivara ja kirjutanud kõrgkooliõpikuid, sh „Akustilised meetodid foneetikas“ (2026).

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Loengule on oodatud nii ülikooli töötajad, tudengid kui ka kõik teised huvilised!