Vabade kunstide professuur 30

Klipi teostus: UTTV 30.05.2023 656 vaatamist Humaniora Kultuuriteadus ja kunstid Vabade kunstide professuur


Alates 1992/1993. õppeaastast on Tartu Ülikooli vabade kunstide professuuri hoidnud paljud säravad ja väljapaistvad kultuuritegelased. 30. mail ilmub juubeliaasta puhul värske artiklikogumik, toimub professorite avalik vestlus ja avatakse juubelinäitus. Uueks vabade kunstide professoriks saab Eesti lavastaja ja teatrijuht Peeter Jalakas.
 
30. mai sündmuste kava:
 
13.00–14.30      kogumiku „Vabade kunstide professuur 30“ esitlus Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Lossi 25)
14.30–14.50      kohvipaus
14.50–16.00      vabade kunstide professuuri üleandmine ning Reet Ausi ja Peeter Jalaka avalik vestlus „Armastus, üksindus ja surm. Kunsti taas kasutamine“ Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Lossi 25)
16.30    ringkäik näitusel „Vabade kunstide professuur 30“ Philosophicumi trepigaleriis (Jakobi 2)
 
Kogumiku esitlust ja professorite avalikku vestlust saab jälgida ka UTTV vahendusel. Vabade kunstide professuuri ja seniste professorite kohta saab lähemalt lugeda veebilehelt www.ut.ee/vabadkunstid.
 
Tartu Ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks loodi 1992. aastal vabade kunstide professori ametikoht, mida kutsutakse igal aastal täitma üks silmapaistev Eesti loovisik. Ametit on selle aja jooksul pidanud paljud Eesti kultuuris olulist kohta hoidvad kultuuritegelased nagu Hando Runnel, Veljo Tormis, Jaan Kaplinski, Mati Unt, Arvo Pärt ja paljud teised. Professorite avalikke loenguid on igal aastal peale üliõpilaste oodatud kuulama ka kõik teised huvilised.
 
Pidupäeval esitletakse kõigepealt Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis värsket artiklikogumikku „Tartu Ülikooli vabade kunstide professuur 30“, mille on koostanud mõtteloo professor Pärtel Piirimäe. Juubelikogumikus kirjutavad vabade kunstide professorite elu- ja loometöö tagamaadest kaasteelised ja mantlipärijad. Ühelt poolt on kogumik sümboolne tänuavaldus neile kolmekümnele loovisikule, kes vabade kunstide professuuri on hoidnud. Teisalt kangastub teose lehtedel ka laiem tagasivaade professorite loometeele. Eeskätt on juubelikogumik aga teetähis vabade kunstide professuuri kui unikaalse akadeemilise üksuse vaimsete väärtuste püüdmise teekonnal.
 
 
Kogumiku esitlusele järgneb traditsiooniline vabade kunstide professuuri üleandmine – avalik vestlus, milles keskendutakse sel korral kestlikkusele, taaskasutusele ja eetilistele valikutele, mis puudutavad meie igapäevaelu järjest enam ning üha valusamalt. Kas kõike saab ja tuleb taaskasutada? Kas mõtlemisele kulutatud energia on börsihinnaga? Kui moekunstis ja rõivatööstuses püütakse leida võimalusi, kuidas toota loodusressursse ja inimjõudu säästes kõige ägedamad püksid, siis teater taaskasutab näitlejaid, ideid ja emotsioone, püüdes ägedalt vormistada iidseid teemasid: armastus, üksindus ja surm. Mis on selle kõige mõte? Nende küsimuste üle arutlevad avalikul vestlusel „Armastus, üksindus ja surm. Kunsti taas kasutamine“ praegune professor, moe-, filmi- ja teatrikunstnik Reet Aus ning järgmine professor, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas.
 
 
Peeter Jalakas (1961) on Eesti lavastaja ja teatrijuht. Ta on tuntud mitme teatritrupi, sh Von Krahli Teatri looja ja juhina ning Baltoscandali festivali ja paljude rahvusvaheliste teatriürituste eestvedajana. Peeter Jalakas on loonud pea 50 lavastust ja mänginud Eesti teatrimaastikul väsimatu eksperimentaatori rolli. Ta on märkimisväärselt uuendanud nii sõna-, muusika- kui ka tantsuteatrit, sulatades eri teatriliikide ja väljenduslaadide osakesi täielikeks kunstiteosteks. Paljude teatrilukku läinud lavastustega on ta ehitanud silla Eesti pärimuskultuuri ja nüüdisaegse mitmekultuurilise ühiskonna vahele, eksperimenteerides ka tehnoloogilise ja multimeediateatriga. Eeloleval sügisel alustab ta oma professuuriaastat kursusega „Tajumise kunst ja kunsti tajumine Sigismund von Krahli reaalsusteoorias“, milles annab huvilistele aimu mitmekümne aasta jooksul eesti (teatri)kultuuri mõjutanud tegelase elufilosoofiast, motiividest, loometehnikast, kunstiarusaamadest ja käivitavatest allusioonidest.