Aigi Rahi-Tamme inauguratsiooniloeng „Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.–1960. aastate oludes: „kontroll peab olema igal pool““.

Klipi teostus: UTTV 19.05.2022 757 vaatamist


Nõukogude ajajärku ja ühiskonda on käsitletud eri teadusuuringutes rohkelt, ent ometi tuleb nõustuda tõdemusega, et nõukogude ajal elanud inimene on nii indiviidi kui ka kodanikuna, mehe või naisena paljudele endiselt mõistatus. Teada on tõsiasi, et elu nõukogude ühiskonnas oli allutatud pidevale järelevalvele ja kontrollile, kuid see, milliste otseste või varjatud võtete abil inimestega manipuleeriti, milliseid tähendusi anti inimsuhetele, võib üllatada ka selle ajastu kaasaegseid. 
 
„Ideaalis pidi kontroll toimima koordineeritud tegevusena, alates institutsionaalsest kontrollist kuni enesekontrollini, et viia miinimumini kõrvalekalded kehtestatud normidest ja arendada võimu jaoks sobivaid positiivseid tendentse,“ selgitas Rahi-Tamm. Elanikkonna masskaardistamisest ja mineviku tihedast läbikammimisest sai omamoodi relv. „Nõukogudevastase tegevusena tõlgendatava fakti olemasolu inimese või tema lähedaste minevikus oli kõige lihtsam viis inimese otseseks või kaudseks süüdistamiseks ning mugav argument manipuleerimiseks,“ lisas Rahi-Tamm.
 
Nõukogude süsteemi käekirja tundmaõppimine on üks professor Aigi Rahi-Tamme uurimisvaldkondadest. Inauguratsiooniloengus keskendutakse ühelt poolt ühiskonna kontrollimiseks vajaliku info kogumise viisidele, milles oli oma roll ka arhiividel. Teisalt seatakse rõhk inimestevahelistele suhetele, mis on kontrolli tõhusust mõjutanud kõige enam.
 
Aigi Rahi-Tamm on lõpetanud Tartu Ülikooli 1990. aastal ajaloo erialal ning kaitsnud 1996. aastal samas magistri- ja 2004. aastal doktorikraadi. Alates 1990. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis teaduri, vanemteaduri ja dotsendina ning olnud Ajaloolise Ajakirja abitoimetaja. 2014. aastast juhib Aigi Rahi-Tamm arhiivinduse osakonda ja 2021. aastast on ta arhiivinduse professor. Ta on täiendanud end Leibnizi Uusima Ajaloo Uuringute Keskuses (ZZF) Potsdamis (2013), Imre Kertész Kollegis Jenas (2018) ja Stanfordi Ülikooli (2019). Rahi-Tamm on osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisvõrgustikus ja töörühmas, avaldanud arvukalt teadusartikleid, juhendanud nelja doktoranti ja 20 magistranti ning praegu on tal juhendamisel viis doktoritööd.
 
Aigi Rahi-Tamme uurimisteemadeks on olnud küüditamised Eestis 1941.–1951. aastal ning sundrände probleemistik; ühiskonna sovetiseerimisega kaasnenud poliitiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside analüüs; eestlaste sõjakogemus 20. sajandil; dialoogid individuaalsete kogemuste ja ühiskondliku konteksti vahel ning ajaloo allikate tõlgendamine, eri lähenemisviisid ja allikaõpetuslikud probleemid.