Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, kirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Oma kirjanikukarjääri alustas ta luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater“ on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.

Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.

Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Viivi Luige sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“. Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.

Tänapäevased terviseandmete ja genoomikauuringud annavad meile üha rohkem teadmisi 
selle kohta, miks haigused tekivad ja kuidas need raku tasemel arenevad. Samal ajal ei sünni 
teadustulemuste ühiskondlik väärtus üksnes andmete kogumisest või nende analüüsimisel saadud 
tulemuste avaldamisest teadusartiklites, vaid ka sellest, kas tervishoiusüsteemil ja inimestel on 
teadustulemustest kasu.
Professor Priit Palta räägib inauguratsiooniloengus lähemalt, kuidas geeni- ja terviseandmete 
põhjal saadud keerulisi tulemusi usaldusväärselt tõlgendada, teiste andmekihtidega siduda 
ning rakendatavaks arendada. Samuti arutleb ta suurte biopankade, mitmekihiliste andmete 
ja kvantitatiivsete meetodite rolli üle haigusriskide mõistmisel, prognoosimisel ja ennetamisel 
ning proovib näidata, kuidas võiks rakenduslike sammude ettevõtmine aidata ületada lõhet 
alusuuringute ja nende tulemuste kliinilise või ühiskondliku kasutamise vahel.
Priit Palta on Tartu Ülikooli rakendusliku genoomika professor, genoomika instituudi asedirektor 
ja Eesti geenivaramu arenduskeskuse juht. Ta kaitses 2015. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi 
bioinformaatika alal ning on töötanud teadlasena nii Eestis, Soomes kui ka Ühendkuningriigis, 
sealhulgas Helsingi Ülikooli Eluteaduste Instituudi juurde kuuluvas Soome Molekulaarmeditsiini 
Instituudis ja Wellcome Sangeri Instituudis. 
Teadustöös keskendub Palta bioinformaatikale, rakenduslikule genoomikale ning 
geeni- ja terviseandmete integreeritud analüüsile, et paremini mõista haiguste tekkepõhjuseid 
ja toetada personaalmeditsiini arengut. Professor Priit Palta on avaldanud kümneid teadustöid, 
juhtinud rahvusvahelisi projekte ja aidanud arendada mitut tervisetehnoloogia lahendust. Tema 
tööd on tunnustatud muu hulgas Soome Kultuurifondi preemia ja Artur Linnu stipendiumiga

Tehisaru muutub iga päevaga üha loomulikumaks osaks meie elust ning mida aeg edasi, seda vähem tundub meil olevat vajadust ise pingutada. Kuid kas sellise tempoga jõuame lõpuks punkti, kus inimkonna arengu aluseks pole enam meie endi pingutus, vaid järgmine välja tulnud mudel? See tekitab põhjendatud küsimuse: kas ülikooliõpilased, kes on terve õpingute aja tehisaru abi kasutanud, on oma kraadi üldse välja teeninud ja miks ei õpetata kõrgkoolides seda tehnoloogiat täna veel „õigesti“ kasutama? Nendele ja paljudele teistele põletavatele küsimustele vastuse saamiseks ning tõe väljaselgitamiseks tule juba 27. aprillil MITS-i korraldatud tehisaru debatile. Erinevate arvamuste esindajad võtavad teema pulkadeni lahti ja selgitavad, miks oleme seni toiminud just nii ja milline on meie tegelik suund selles kiiresti muutuvas maailmas. Tule ja räägime sotid selgeks!