Laste anded ei avaldu sugugi alati nähtaval moel, vaid on sageli maskeeritud - olgu siis põhjuseks mittestimuleeriv keskkond või lapse soov olla teistega sarnane ja seeläbi rohkem sotsiaalselt aktsepteeritud. Samuti võib põhjuseks olla moonutatud enesehinnag või mõni muu HEV, mis varjutab lapse tegelikke võimeid. On selge, et iga andeka lapse avastamine ja tema arengu toetamine on oluline just väikestele riikidele ja rahvastele. Vahel aga võivad "andekate avastamise" sildi all toimuda ka absurdsed protsessid - näiteid leiab nii lähimast kui kaugemast minevikust, meie oma Maarjamaaltki. Kuidas leida tasakaal, mida panna tähele, kuidas näha ka "maskide" taha - nendedele küsimustele püütakse ettekannete abil vastuseid leida.
Konverentsil esinevad valdkonna spetsialistid, kes on kas oma teadustöös või erialases tegevuses antud probleemidega kokku puutunud. Kutsutud lektoritena osalevad seekordsel konverentsil teiste hulgas Dr Brone Narkeviciene, kes on 2005.aastal Leedu parlamendis vastu võetud andekate arendamise strateegia üks peaideolooge ning Tallinna Lastepolikliiniku psühholoog Kai Teeäär, kelle erihuviks on autismi-temaatika, millest sagedasti tuleneb küsimus: kas andekus on piirideta või piiratud?
