Sessioon 3A: Miks on mereplaneerimine eriline ja kuidas planeerida innovatsiooni?

Esimesed mereplaneeringud on Eestis pilootprojektidena maakonna tasemel kehtestatud (Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevad mereala planeeringud). 2015.a jõustunud planeerimisseadus tõi aga mereala planeerimise üleriigilisele tasemele. Hetkel koostataksegi esimest üleriigilist mereala planeeringut, mis seab tingimused ülejäänud Eesti mereala kohta. See protsess on kestnud 3,5 aastat ja nüüd hakkab jõudma lõpule. Kuna merel on ainult üks planeerimistasand, siis on Eesti mereala planeeringu näol tegemist justkui hübriidplaneeringuga, mis on üleriigilisele tasandile omaselt üldine ja strateegiline, kuid samas ka loamenetluse tasandile konkreetseid tingimusi määratlev ja seega kohati üsna detailne. Lisaks sellele, et tegemist on esimese üleriigilisel tasemel koostatava planeeringuga meres, on esmakordselt planeeringule juurde koostatud ka laiapõhjaline mõjude hindamise aruanne (lisaks looduskeskkonnale hinnati ka sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja tervisemõjusid). Mida saab esimesest üleriigilise mereala planeeringu koostamistest õppida? Kuidas hinnata mõju uuskasutustele arvestades tehnoloogiate kiireid arenguid? Nende küsimuste üle diskuteerivad Eesti mereala planeeringu protsessis osalenud erinevad eksperdid, et jagada parimaid praktikaid ja õppetunde. 

Esinejad: Riin Kutsar, Jonne Kotta, Georg Martin, Redik Echbaum, Ann Ideon, Siim Vahtrus. 

Sessioonijuht: Triin Lepland.