11. aprillil kell 17.00 avati TÜ raamatukogu 2. korruse suures saalis akadeemik Karl Rebase 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus.
K. Rebase pikaajalise, väga sihikindla ning eduka teadustöö peateema oli teoreetiline füüsika rakendatuna optikas ja tahke keha füüsikas. 1968. a avaldatud venekeelne monograafia, mis käsitles lisanditega kristallide optiliste spektrite teooriat, tõlgiti USA-s inglise keelde ja kujunes füüsikamaailmas otsitud käsiraamatuks. See moodustas teoreetilise aluse, millel baseerub Karl Rebase loodud tahkisespektroskoopia koolkond Tartus. Üheks tema tunnustatud saavutuseks on koos õpilastega arendatud optilise resonantse sekundaarkiirguse teooria, mis oli aluseks uue optilise nähtuse - kuuma luminestsentsi avastamisele.
1961. a valiti K. Rebane ENSV TA (TA) liikmeks, 1964-1968 oli ta Eesti NSV TA füüsika-matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär, aastail 1968-1973 Eesti NSV TA asepresident ja aastail 1973 -1990 president. Tänu temale asutati 1973. a TA Füüsika instituut , aastail 1973 -1976 oli ta selle esimene direktor.
Karl Rebasest kujunes rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti füüsikuid, kes viis Eesti füüsikateaduse rahvusvahelisele areenile. Ta oli Vene TA, Euroopa Akadeemia (London) ja Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia (Salzburg) liige. Eesti Teaduste Akadeemia jaoks aga oli ta omal kombel ajastuülene president, kes sobis seda tööd tegema ühiskondlikest oludest sõltumata. Sellega on läinud Karl Rebane Eesti teaduse ajalukku kui teaduse suurmees, kellel olid teadmised, tahe ja võimalused suunata olulisel määral Eesti teaduse arengut peaaegu terve veerandsajandi jooksul. K. Rebase 90. sünniaastapäevaks on valminud video (18 min) , mida ka näitusel näha saab.
Karl Rebase näitus jääb TÜ raamatukogus avatuks 29. maini.