Vaatleme naisteemat läbi volbriöö prisma. Milles seisneb see teistmoodi teadmine, mille kandjateks on sageli (kui mitte enamasti) naised? Miks sellist teadmist väärtustatakse, aga selle kandjat sageli häbimärgistatakse või koguni tõrjutakse? Mille poolest on teistmoodi teadmine kasulik või ohtlik? Kas teistmoodi teadmine vastandub teaduslikule teadmisele? Kas need välistavad üksteist või on võimalik leida sobiv tasakaal? Esinevad prof Tiina Ann Kirss ning folklorist Mare Kõiva.

Tiina Ann Kirss vaatleb naiste ja nõidade seost kirjanduses. „On tarvis ka ajaloolase pilguga uurida nõidade ühiskonnast tõrjumist, piinamist ja karistamist kui „teise teadmise“ hävitamist,“ ütles prof Kirss. „See kajastub ka tänapäeva kultuuritekstides, näiteks populaarses raamatu- ja filmisarjas „Lahkulööjad“ (Divergence).“

Mare Kõiva arutleb teemal „Naine kui usujuht ja nõid“. Naiste eriline intuitiivne teadmine võib Mare Kõiva sõnul muuta naise pere- ja kogukonnas nii usujuhiks kui ka nõiaks. Millest see tunnistust annab?

Ettekannete järel toimub avalik mõttevahetus: kuidas suhtuda teistmoodi teadmisesse, sh nõidadesse ja selgeltnägijatesse?

Vana Anatoomikumi rotund on ruum, kus võib tajuda teadusliku teadmise ja müstika salapärast segunemist. Ka eetikakeskuse sümpoosion loodab lisaks intellektuaalsete elamustele pakkuda teistsuguseid, vaimseid ja meelelisi kogemusi. Pärast ettekandeid ja arutelu saab vaadata Tartu fotokunstniku Ruudu Rahumaru töid. Ruudu Rahumaru tegeleb oma loomingus reaalsuse mitmekihilise olemuse ja inimeste maagiliste hingemaastikega. Töövahenditeks tunnetus ja mäng.