Academia Gustaviana 383. asutamispäeva kontsert
 

Klipi teostus: UTTV 10.11.2015 4623 vaatamist Pidulikud sündmused Kroonika


"Kuningas Gustav II Adolfi otsus asutada ülikool just Tartusse on mõjutanud kogu Tartu linna iseloomulike joonte väljakujunemist ning omab olulist rolli ka Eesti riigi kujunemisloos," tõdes TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.
Professor Sävborgi sõnul on Gustav II Adolfi surma-aastapäeva (6. november 1632) tähistamine nii Rootsis kui Soomes väga pikaajalise traditsiooniga: "Tartu ülikoolis ulatub päeva tähistamine aastasse 2010, mil said alguse iga-aastased mälestuspäeva sündmused.

ESINEVAD:
Ivo Posti (kontratenor)
Tõnu Jõesaar (viola da gamba)
Peeter Sarapuu (barokkfagott)
Imbi Tarum (klavessiin, orel)

Kontratenor Ivo Posti õppis aastatel 1996-2001 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis ja 2001-2007 Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Rita Damsi ja Barbara Pearsoni lauluklassides. Samuti on ta õppinud Marius van Altena ja Diane Forlando juures. Posti on osalenud Taru Valjakka, Thomas Wiedenhoferi, Michael Chance'i, Jill Feldmani, Rick Harrelli, Niels Muusi, Brian Masuda ja Roberta Alexanderi meistrikursustel. Aastatel 2007-2008 oli ta Hollandi Ooperistuudio liige.Ivo Posti debüteeris 2008. aastal Aix-en-Provence'i festivalil Prantsusmaal Purcelli ooperiga "Dido ja Aeneas". Hooajal 2008-2009 laulis ta Hollandi Riigiooperis Cavalli ooperis "Ercole Amantes" ja Reisoperas Rameau' ooperis "Hippolyte et Aricie". 2009. aastal esitas ta Hispaanias koos Concerto Copenhageniga (dirigent Kenneth Weiss) Händeli oratoorset teost "Brockes Passion".2010. aasta kevadel laulis ta Aleksander Raskatovi ooperi "Koera süda" maailma esiettekandel Hollandi Riigiooperis. 2011. aasta jaanuaris-veebruaris esines ta krahv Orlovski rollis Straussi operetis "Nahkhiir" Hollandis, Belgias ja Saksamaal.Ivo Posti on andnud hulgaliselt kontserte nii Eestis kui välismaal, ta on tegev ka produtsendi ja lauluõpetajana.
Tõnu Jõesaar on õppinud tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis (õpetaja Laine Leichter) ja Eesti Muusikaakadeemias (õpetaja Toomas Velmet). Ta on end täiendanud rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ja Hollandis.

Tõnu Jõesaar on olnud ERSO ja Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister, mänginud Tallinna Keelpillikvartetis, keelpillikvartetis Noobel Nelik ja ansamblites Tallinn Baroque, Rondellus ja Baltic Baroque. Continuo-mängijana osaleb ta aeg-ajalt Helsingi Barokkorkestris ja ansamblis Opus X (Soome) ning on olnud kaastegev Läti Rahvusooperi lavastatud Händeli ooperis "Alcina" ja Rahvusooper Estonias Händeli ooperis "Julius Caesar".
Tõnu Jõesaar töötab ERSO-s ja kuulub ansamblitesse Floridante, C-JAM, Uue Muusika Kvartett, Corelli Consort, Ars Revalia ja Klaaspärlimäng Sinfonietta. Ta õpetab Vanalinna Hariduskolleegiumis viola da gamba't ja tšellot.

Peeter Sarapuu on suurema osa oma interpreedikarjäärist olnud seotud ERSO-ga, kus ta töötas algul aastail 1985-91 ning seejärel, pärast seitset hooaega fagotirühma kontsertmeistrina erinevates Soome orkestrites, taas alates aastast 1998. Aastast 2005 on ta ERSO fagotirühma kontsertmeister.
Solistina orkestri ees debüteeris Peeter Sarapuu 1986. aastal Mozarti Fagotikontserdis koos ERSO ja dirigent Peeter Liljega, lisaks on ta soleerinud Lapi Kammerorkestri ja Vaasa Linnaorkestri ees. Ta on mänginud NYYD Ensemble'i, Drottingholmi Barokkorkestri, Helsingi Barokkorkestri, Kuudennen kerroksen orkesteri, Opus X Ensemble'i, Corelli Consorti, Reval Ensemble'i, Theatre of Voices'i (Inglismaa), Kesselberg Ensemble'i (Šveits), Melomania (Holland) ja paljude teiste kollektiivide koosseisudes.
Peeter Sarapuu repertuaaris on eelistatult varajane muusika originaalinstrumentidel ja nüüdismuusika. Ta on salvestanud muusikat ERRi arhiivi ning soleerinud mitmetel heliplaatidel.Paralleelselt interpreeditegevusega on Peeter Sarapuu üle kahekümne aasta juhendanud noori interpreete nii mitmetes Soome muusikaõppeasutustes, Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui meistrikursustel.

Imbi Tarum lõpetas cum laude Eesti Muusikaakadeemia ja täiendas end Ton Koopmani ja Vaughan Schleppi, Richard Egarri, Jacques Oggi jpt juhitud kursustel.
Aastatel 1978-1992 oli Imbi Tarum klavessiinimängija ansamblis Hortus Musicus, esinedes enamikus Euroopa maades, Iisraelis ja USAs, samuti endise NSVLi linnades. Alates 1992. aastast esineb Imbi Tarum ansamblis Tallinn Baroque, samuti Tallinna Barokkorkestri, Soome-Eesti Barokkorkestri ja ansambli Corelli Consort koosseisus continuo-mängija ja solistina. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega. Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi Tarum esinenud Saksamaal, Taanis, Austrias, Hollandis, Lätis, Soomes ja Eestis.Alates 1991. aastast õpetab Imbi Tarum Eesti Muusikaakadeemias klavessiini- ja basso continuo-mängu. Aastail 1992-2002 õpetas ta iga-aastastel suvekursustel Soomes Raudaskyläs. Ta on olnud kõikide siiani toimunud Klavessiinipäevade kunstiline juht, samuti on ta Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti esimees. Imbi Tarum on lindistanud muusikat Eesti Raadiole, plaadistanud erinevates projektides Eestis, Rootsis, Saksamaal ja Soomes, samuti on ta avaldanud artikleid ajalehes Sirp.

Academia Gustaviana

30. juunil 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla Tartu akadeemia asutamisürikule. Sellega oli loodud alus Rootsi riigi teisele kõrgkoolile. Uus õppeasutus sai samad privileegid, mis kuus aastat varem olid antud Uppsala Ülikoolile.
15. (uue kalendri järgi 25.) oktoobril 1632. aastal toimus Academia Gustaviana avaaktus.
Tartu Ülikooli rajamine langes aega, mil kunagisest ühtsest Euroopast oli saanud religioosselt lõhestatud maailmajagu ning senises ühtses ülikoolisüsteemis olid erinevate usutunnistuste aladele jäävate ülikoolide vahele kerkinud pikkadeks aastateks ületamatuna tunduvad tõkked. Uusi kõrgkoole rajati nii protestantide kui ka katoliiklaste leeris.
Poola-Rootsi sõdade käigus oli edu saatnud rootslasi ja 1629. aasta Altmarki vaherahuga kinnitati varem Poolale kuulunud Lõuna-Eesti Rootsile. Et just Tartust pidi saama uue provintsi vaimuelu keskus, oli oma osa ka asjaolul, et aastatel 1583-1625 oli Tartus tegutsenud katoliiklik jesuiitide gümnaasium koos tõlkide seminariga.


Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis


Lisainfo veebis: http://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-tahistab-gustav-adolfi-paeva-ulikooli-asutamispaeva