"Geneetiline testimine vastsündinust täiskasvanuni. Kellele mida?", prof Katrin Õunap

Klipi teostus: UTTV 24.09.2013 5329 vaatamist Arstiteadus



Tartu Ülikooli ja Rahvusraamatukogu loengusari "Google'ist ei piisa"


Geneetiline testimine algas kliinilise praktikas diagnostilistest geneetilistest testidest. Juhul kui arst kahtlustab pärilikku haigust, tellib ta diagnoosi kinnitamiseks geneetilise testi. Kui perekonnas on olnud ravimatu geneetilise haigusega laps, siis täpset geenimuutust teades on võimalik naist raseduse alguses testida ning ennetada järgmise haige lapse sündi. Ravitavate geneetiliste haiguste varajaseks diagnostikaks tehakse enamus arenenud riikides sünnitusmajas võetud kuivatatud vereplekist biokeemilist testimist, mille alusel saab diagnoosida juba üle 30 erineva haiguse. Varajane diagnoos võimaldab õigeaegset ravi alustamist ja haiguse komplikatsioonide tekke vältimist. Tänapäeval tunnevad inimesed järjest suuremat huvi selle vastu, kas neil on risk haigestuda mõnda perekonnas esinenud raskesse haigusse, milline ravim neile sobib, kas neil võib kunagi välja lüüa mõni sõltuvushäire või milline on nende tegelik päritolu. Samas uute testimisvõimaluste kättesaadavus toob esile ka mitmeid eetilisi aspekte, millega on vaja arvestada enne testi tegemist.

Meediaedastusteenused - MIND Media