Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu – Kambriumi kivimid Saviranna paljandis

Klipi teostus: Mare Isakar 27.09.2012 11361 vaatamist Ökoloogia ja maateadus


TÜ geoloogiamuuseumis Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel käivitunud projekt TÜ Geoloogiamuuseumi infovahetuse ja programmide arendus jätkus 2012. aastal Eesti geoloogia teemaliste koolitustega.

Eesti geoloogilist ehitust ja arengulugu käsitleva koolituse käigus tutvusime Kambriumi savide ja aleuroliitidega Saviranna paljandis. Paljand asub Maardu linna lähedal. Panga allosas paljandub Alam-Kambriumi Lükati kihistu rohekashall savi, mis vaheldub regulaarselt liivakivi ja aleuroliidi kihtidega (ligi 7,5 meetrit). Kihipidadelt võib leida varajase trilobiidi Schmidtiellus jäljendeid. Panga ülaosas on hästi jälgitav sama vana massiivne aleuroliit (~ 1 m). Selle aluroliidi pinnal esinevad hästi säilinud kuivuslõhed ning võib leida problemaatilise perekonna Volborthella kivistunud kodasid. Kivimis leidub rohkesti püriidi kogumikke ja sooni.
Fotogalerii


Lisainfo veebis: http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/index.html