prof Peeter Tenjes inauguratsiooniloeng: "Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates".

Klipi teostus: UTTV 08.11.2012 29888 vaatamist Füüsika ja astrofüüsika


Galaktikate heledused varieeruvad miljoneid kordi, osades galaktikates on näha hulgaliselt noori tähti ja gaasi, osad koosnevad valdavalt vanadest tähtedest. Eri vanuse ja koostisega tähed võivad paikneda galaktikates äärmiselt mitmekesiselt. Tähed ja gaas annavad aga vaid osa galaktikate massist - enamik massist on tumeda aine kujul. Lähemalt arutleb prof Tenjes füüsikaliste protsesside ning nii nähtava kui tumeda aine komponentide üle galaktikates ja galaktikate süsteemides, mis on olulised galaktikate nähtava struktuuri tekkimiseks. Tenjes tõdeb, et galaktikate kujunemine on väga aeglane. Tüüpilised ajaskaalad on sajad miljonid kuni mõned miljardid aastad. Aeglaste ja enamasti ka mitmeid miljardeid aastaid tagasi toimunud protsesside analüüsil on otstarbekas uurida paljusid eri kaugustel asuvaid galaktikaid, mis annab tinglikult võimaluse rännata ajast tagasi. Astrofüüsik räägib lähemalt erinevatest nüanssidest, mida galaktikaid uurides arvesse tuleb võtta. Näiteks, tumeda ja nähtava aine eristamiseks on vaja kasutada andmeid galaktikate heledusjaotuste ja tähtede liikumiste kohta. Lisaks on vaja arvestada galaktikate tähetekke kiirusi, tähtede keemilist koostist, gaasi liikumist ja seda, millises keskkonnas uuritav galaktika paikneb. Neid andmeid arvesse võtvate mudelite kasutamisel on võimalik aru saada, kuidas võis välja kujuneda universumi suuremastaabiline struktuur ja kuidas võisid selles struktuuris olla tekkinud galaktikad ja tähed. Tenjese olulisemad teadustöö suunad on tähesüsteemide dünaamika uurimine, galaktikate ehituse modelleerimine ning kaugete galaktikate struktuuri uurimine. Tenjes lõpetas Tartu ülikooli teoreetilise füüsika eriala 1978. aastal. Astronoomiadoktori kraadi sai ta Tartu ülikoolis 1993. aastal. Tema dissertatsioon käsitles korrapäraste galaktikate struktuuri temaatikat. Tenjes on töötanud Tartu observatooriumis ja Tartu ülikoolis. 2012. aastal valiti ta Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsika instituudi astrofüüsika professoriks. Ta on end täiendanud Napoli ja Göttingeni observatooriumis.


Lisainfo veebis: http://www.ut.ee/et/uudised/inauguratsiooniloeng-universumi-suvastruktuuri-moistmisest